Puude istutamine
Võta ühendust ja tuleme kohale ning aitame puude istutamisega.
Puude istutamine
Puude istutamine
Puude istutamine on oluline protsess, mis nõuab tähelepanu ja hoolikat planeerimist. Meie kogemus näitab, et edukas puude istutamine algab õige puu valimisega vastavalt kliimale, mullale ja kinnistule.
Puude istutamine on oluline protsess, mis nõuab tähelepanu ja hoolikat planeerimist. Meie kogemus näitab, et edukas puude istutamine algab õige puu valimisega vastavalt kliimale, mullale ja kinnistule.
Enne puude istutamist tuleb kindlaks teha, milline puuliik sobib antud kliimasse ja kasvutingimustesse. Samuti on oluline valida sobiv istutuskoht, mis vastab puuliigi vajadustele. Näiteks mõned puuliigid eelistavad päikeselist kasvukohta, samas kui teised eelistavad varjulisemat kasvukohta.
Kui sobiv puuliik on välja valitud, tuleb järgmiseks valida sobiv istutusmeetod. Puude istutamiseks on mitmeid erinevaid meetodeid, näiteks paljasjuurse istiku istutamine, mullapalliga istiku istutamine ja potiistikute istutamine. Igal meetodil on oma eelised ja puudused, seega tuleb valida sobiv meetod vastavalt istutuskohta ja puuliiki.
Enne puu istutamist tuleb kindlasti kaaluda ka mulla ettevalmistamist. Mulla ettevalmistamisel tuleb arvestada puu vajadustega, nagu näiteks mulla pH-tase ja niiskus. Samuti tuleb kaaluda mulla väetamist, et tagada puu tervislik kasv ja areng.
Istutamise Ajastamine
Puude istutamise ajastamine on oluline faktor, mis mõjutab nende tervist ja kasvu. Kõige parem aeg puude istutamiseks on kevad ja sügis. Kevadel tuleks istutada enne vegetatsiooniperioodi algust ja sügisel enne mulla külmumist.
Kevadine Istutamine
Kevadine istutamine on tavaline aeg puude istutamiseks. Kui soovime istutada puud kevadel, siis tuleks see teha enne vegetatsiooniperioodi algust. See tagab puudele piisava aja juurdumiseks ja kasvuks. Kevadel istutatud puud saavad kasvada kogu suve ja valmistuda talveks.
Kevadise istutamise eelised on järgmised:
- Puudel on piisavalt aega juurdumiseks ja kasvuks enne suve algust.
- Väiksem võimalus, et puud kannatavad kuumalaine või põua käes.
- Kevadel on tavaliselt piisavalt niiskust, mis on oluline puude kasvuks.
Sügisene Istutamine
Sügisene istutamine on teine võimalus puude istutamiseks. Sügisel tuleks istutada enne mulla külmumist. See tagab puudele piisava aja juurdumiseks enne talve algust.
Sügisene istutamine on kasulik järgmistel põhjustel:
- Puudel on piisavalt aega juurdumiseks enne talve algust.
- Sügisel on tavaliselt piisavalt niiskust, mis on oluline puude kasvuks.
- Sügisel on tavaliselt soodsad tingimused, et osta istikuid soodsamalt.
Kui soovite istutada puud sügisel, tuleks vältida hilist istutamist. Kui puud istutatakse liiga hilja sügisel, võib see mõjutada nende juurdumist ja kasvu.
Istutamise Ettevalmistamine
Mulla Ettevalmistamine
Enne puu istutamist on oluline valmistada ette sobiv muld. Meie soovitame kasutada aiamulda, mis on segatud kompostiga. Kompost aitab parandada mulla struktuuri, lisab toitaineid ja parandab mulla drenaaži. Kui teie aiamuld on tihke ja savine, siis võite lisada ka liiva, et parandada drenaaži.
Enne istutamist tuleb maa ka üles kaevata. Selleks kaevame umbes 50 cm sügavusele ja 50 cm laiusele alale. Kui maa on kivine, siis tuleb kivid eemaldada. Kui maa on savine, siis võib sellele lisada liiva. Kui maa on liivane, siis võib sellele lisada komposti.
Istutusauku Ettevalmistamine
Istutusauk peab olema piisavalt suur, et mahutada puu juurepall ja piisavalt sügav, et juurepall jääks mullapinnast umbes 2-3 cm sügavamale. Istutusaugu suurus sõltub puu suurusest. Alljärgnev tabel näitab soovituslikke istutusaugu suurusi erineva suurusega puude jaoks.
Puu suurus | Auku laius | Auku sügavus |
---|---|---|
Kuni 1 m | 50 cm | 40 cm |
1-2 m | 70 cm | 50 cm |
2-3 m | 90 cm | 60 cm |
3-4 m | 100 cm | 70 cm |
4-5 m | 120 cm | 80 cm |
Enne istutamist tuleb puu juurepall põhjalikult läbi kasta. Kui juurepall on liiga kuiv, siis võib see mullast lahti tulla ja puu ei juurdu. Kui puu on potis, siis tuleb potist ettevaatlikult välja võtta. Kui puu on paljasjuurne, siis tuleb juured enne istutamist lühendada umbes kolmandiku võrra.
Kui istutusauk on valmis, siis tuleb sinna lisada umbes pool ämbritäit komposti ja segada see mullaga. Seejärel tuleb puu juurepall asetada istutusauku nii, et juurekael jääks mullapinnaga ühtlasele kõrgusele. Seejärel tuleb istutusauk täita mullaga ja maa tihendada. Lõpuks tuleb puu juure ümber kasta.
Taimede Valimine
Puude istutamine algab õige taime valimisega. Taimede valimisel on oluline arvestada nende päritolu, suurust, kasvutingimusi ja eesmärki. Selles jaotises anname nõu, kuidas valida sobivaid taimi ja kust neid osta.
Puukoolidest Ostmine
Kõige parem koht taimede ostmiseks on puukool. Seal on suur valik erinevaid taimi, mille hulgas on kindlasti ka sobivaid puu- ja põõsaliike. Enne puukoolist ostmist tasub tutvuda nende valikuga ja küsida nõu asjatundjalt. Samuti on oluline uurida, millised on taimede istutamise tingimused ja millised on nende hooldusvajadused.
Okaspuude Valimine
Okaspuud on populaarsed taimed, kuna need on vastupidavad ja säilitavad oma rohelise värvi ka talvel. Kui soovite istutada okaspuud, siis tuleb arvestada nende suuruse ja kasvutingimustega. Okaspuudest sobivad näiteks kadakas, mänd ja kuusk. Kadakas sobib hästi aeda, kuna see on vastupidav ja talub hästi ka linnatingimusi. Mänd sobib hästi metsaala istutamiseks ning kuusk sobib hästi jõulupuuks.
Põõsaste Valimine
Põõsad on head taimed, kuna need annavad aiale ilusa välimuse ning samal ajal pakuvad ka privaatsust. Põõsaid saab istutada nii aia serva kui ka aia keskele. Põõsaste valimisel tuleb arvestada nende suuruse ja kasvutingimustega. Sobivad põõsad on näiteks sirel, ebajasmiin ja kuslapuu. Sirel sobib hästi aia serva, kuna see on lõhnav ja ilus. Ebajasmiin sobib hästi aia keskele, kuna see on tiheda võraga ja talub hästi linnatingimusi. Kuslapuu sobib hästi aia äärde, kuna see on vastupidav ja talub hästi ka tuult.
Kui ostate taimi, siis tasub eelistada potitaimi, kuna need on lihtsamad istutada ja taluvad paremini juurdumist. Potitaimi saab istutada aastaringselt, kuid kõige parem aeg on kevadel või sügisel.
Istutamise Protsess
Puude istutamine võib tunduda keeruline, kuid tegelikult on see lihtne protsess, kui järgime mõningaid põhilisi samme. Istutamise protsess sõltub istiku tüübist ja sellest, kas see on juurepalliga, konteineris või paljasjuurtega. Selles jaotises anname juhised erinevate istikute istutamiseks.
Juurepalli Istutamine
Juurepalliga istikud on kõige levinumad ja neid on lihtne istutada. Juurepalliga istiku istutamisel on oluline mitte lasta juurepallil kuivada. Siin on mõned sammud, mida järgida:
- Valmistage istutusauk. Auk peaks olema piisavalt sügav, et mahutada juurepall ja piisavalt lai, et juured saaksid vabalt kasvada.
- Eemaldage juurepall kotist ja asetage see auku. Veenduge, et juurekael oleks maapinnaga samal tasemel.
- Täitke auk mullaga, tihendades seda õrnalt, kuid mitte liiga tugevasti.
- Kastke istikut korralikult, et maa oleks hästi niisutatud.
Konteinerist Istutamine
Konteinerist istikutel on tavaliselt tugevam juurestik kui juurepalliga istikutel. Siin on mõned sammud, mida järgida:
- Valmistage istutusauk. Auk peaks olema piisavalt sügav, et mahutada konteiner ja piisavalt lai, et juured saaksid vabalt kasvada.
- Eemaldage istik konteinerist ja asetage see auku. Veenduge, et juurekael oleks maapinnaga samal tasemel.
- Täitke auk mullaga, tihendades seda õrnalt, kuid mitte liiga tugevasti.
- Kastke istikut korralikult, et maa oleks hästi niisutatud.
Kotiriide Istutamine
Kotiriide istikud on paljasjuurtega istikud, mille juured on kaetud kotiriidega. Siin on mõned sammud, mida järgida:
- Valmistage istutusauk. Auk peaks olema piisavalt sügav, et mahutada juured ja piisavalt lai, et juured saaksid vabalt kasvada.
- Eemaldage kotiriie juurte ümber ja asetage istik auku. Veenduge, et juurekael oleks maapinnaga samal tasemel.
- Täitke auk mullaga, tihendades seda õrnalt, kuid mitte liiga tugevasti.
- Kastke istikut korralikult, et maa oleks hästi niisutatud.
Nende sammude järgimine tagab, et teie istikud juurduvad hästi ja kasvavad tugevaks ja tervislikuks.
Järgnev Hooldus
Kastmine ja Multšimine
Pärast istutamist on oluline tagada, et puud saaksid piisavalt vett. Esimese kahe aasta jooksul pärast istutamist on eriti oluline, et puud saaksid piisavalt vett. Kui puud ei saa piisavalt vett, võib see põhjustada nende kasvu aeglustumist või isegi surma. Seega on soovitatav kasta puud regulaarselt, eriti kuivadel perioodidel.
Multšimine on ka oluline osa puude hooldamisest. Multšimine aitab säilitada mulla niiskust ja vähendada umbrohtude kasvu. Multšimine aitab ka kaitsta puude juuri külma ja kuuma eest. Soovitatav on multšida puude ümbrus vähemalt 5-10 cm paksuse kihiga.
Toestamine ja Väetamine
Mõnikord võib olla vajalik puu toestamine. See on eriti oluline noorte puude puhul, mis ei ole veel piisavalt tugevad, et ise püsti seista. Toestamiseks võib kasutada erinevaid meetodeid, näiteks tugiposte või traati.
Väetamine on samuti oluline osa puude hooldamisest. Väetamine aitab puudel kasvada tugevamaks ja tervemaks ning annab neile vajalikke toitaineid. Soovitatav on väetada puud kevadel ja sügisel.
Päikesepõletuse Vältimine
Päikesepõletus võib olla tõsine probleem noorte puude puhul, eriti kui nad on istutatud päikesepaistelisse kohta. Päikesepõletus võib põhjustada koore pragunemist ja puu kahjustumist. Selle vältimiseks on soovitatav kaitsta noori puid päikese eest, kasutades varjutuskangaid või istutades neid varjulisse kohta.
Erinevate Puude Istutamine
Kui soovime aeda lisada uusi puid, on oluline teada erinevate puuliikide eripärasid ning nende istutamise nõudeid. Allpool jagame mõningaid näpunäiteid erinevate puude istutamiseks.
Pärna Istutamine
Pärna istutamine on suhteliselt lihtne, kuid on mõned olulised aspektid, mida tuleks arvesse võtta. Esiteks, pärn eelistab viljakat ja niisket mulda ning ei talu liiga kuiva või savist mulda. Seetõttu on oluline valida istutuskoht, mis vastab nendele nõuetele.
Teiseks, pärna istutamisel tuleks jälgida, et juurekael jääks mullapinnaga samale kõrgusele. Samuti tuleks tagada, et puu oleks piisavalt kastetud ning et istutusauk oleks korralikult täidetud ning tihendatud.
Lisaks sellele on oluline teada, et pärn vajab regulaarset kärpimist, et säilitada oma tervislikku seisundit ning ilusat välimust. Kärpimine tuleks teha varakevadel või hilissügisel, enne külma ilmaga saabumist.
Korduma kippuvad küsimused
Millal on parim aeg puude istutamiseks?
Puude istutamiseks on kaks sobivat aega: kevad ja sügis. Kevadel tuleb istutada enne, kui lehed pungadest välja puhkevad. Sügisel tuleks istutada enne, kui maa külmub. Kõige parem aeg puude istutamiseks on oktoobri lõpust novembri keskpaigani, kui temperatuur on langenud, kuid maa pole veel külmunud.
Millised on RMK soovitused puude istutamiseks?
RMK soovitab, et istutatav taim oleks tugev ja tervislik. Istutusaugu suurus peaks olema vähemalt kaks korda suurem kui istiku juurepall. Enne istutamist tuleks juurepall korralikult kasta. Kui istik on mullapalliga, tuleks see enne istutamist kiletada.
Millised on parimad puuliigid istutamiseks?
Parimad puuliigid, mida Eestis istutada, on harilik kuusk, harilik mänd, harilik haab, harilik pärn, harilik tamm, harilik lepp ja harilik sirel. Need puuliigid on kohastunud Eesti kliimaga ja neid on lihtne hooldada.
Kuidas istutada okaspuud õigesti?
Okaspuud tuleks istutada sügisel. Istutusauk peaks olema vähemalt 50 cm sügav ja 50 cm lai. Enne istutamist tuleks juurepall korralikult kasta. Istutusauku tuleks lisada ka mädanenud sõnnikut või komposti. Okaspuud ei tohiks istutada liiga tihedalt, sest see võib põhjustada nende kasvu pidurdumist.
Millised on kaskede istutamise soovitused?
Kaskede istutamiseks on parim aeg kevad ja sügis. Istutusauk peaks olema vähemalt 50 cm sügav ja 50 cm lai. Enne istutamist tuleks juurepall korralikult kasta. Istutusauku tuleks lisada ka mädanenud sõnnikut või komposti. Kase istutamisel tuleks arvestada, et kask kasvab kiiresti ja võib hakata teisi taimi varjutama.
Milline peaks olema kuusetaimede istutamise tihedus?
Kuusetaimede istutamise tihedus sõltub sellest, millist metsa soovitakse kasvatada. Kõige tavalisem tihedus on 2500–3000 taime hektari kohta. Kui soovitakse saada tihedamat metsa, tuleks istutada rohkem puid. Kui soovitakse saada hõredamat metsa, tuleks istutada vähem puid.
Tasuta hinnapakkumine
Saada päring teele
Kirjuta meile
Teeme Teile tasuta hinnapakkumise! Täitke vorm või saadke kiri alloleva emaili peale.